Lihtsus, kasulikkus ja praktilisus – just see on Wing Tsuni teooria alus. Legendi järgi lõi selle süsteemi 16. sajandil budistlik nunn Ng Mui, kes andis oma õpetused edasi noorele tüdrukule Ym Ving Chunile (tõlgituna hiina keelest tähendab tema nimi suurt kevadet, midagi värsket, kaunist ja õitsevat). Kuidas on naise loodud stiil erinev meeste omast? Ta tõestab, et õrn, pehme jõud võib võita meheliku või kõva jõu, ning et Wing Tsuni lühike käelöögitehnika on parem pika distantsi jalatehnikast.

Kui sa külastad Wing Tsuni trenni, siis sa ei näe õpilasi venitamas jalalihaseid. Wing Tsun õpilased ei võitle teiste võitluskunstidega samamoodi nad ei võitle kaitsdes ja siis rünnates, vaid teevad seda samaaegselt. Mis võib hoopis teie tähelepanu äratada on võitlejate omapärased käeliigutused, mida tehakse paarides. Neid nimetatakse “Chi Sau” (tõlgitud hiina keelest – kleepuvad käed). Need kes on kunagi võidelnud Wing Tsuni meisteri vastu oskavad rääkida kui ohtlik ja efektiivne kleepuvate kätte tehnika on. Wing Tsuni koolides void veel näha puidust või metallist nukke, millega meistrid väga palju trenni teevad.

Wing Tsun Kungfu olemus – Wing Tsunis on 5 põhiprintsiipi, nende abil õpid sa paremini tundma Wing Tsuni kui võitluskunsti kui ka iseennast. Need peegeldavad inimese elu, tegusi ja paindlikust. See on nagu üleminek ühest olekust teise.

1. Keskjoon – See on Wing Tsuni põhiprintsiip. See koosneb kahest olulisest osast. Esimene osa paneb rõhu kaitsele: käed on küünarnukkidest veidi kõverdatud ja toodud enda ette keskjoonele. Küünarnukid kaitsevad külgi. Teine osa keskendub vastase löökide keskjoonelt kõrvale suunamisele. Eesmärk on kulutada võimalikult vähe energiat kaitse peale.
2. Ründamine vastase keskjoone suunas. See löök tundub lihtne, kuid on oma olemuselt väga raske. Eesmärk löögil on see, et vastane tunneks kogu su keha raskust läbi sinu käe.
3. Ründa joone järgi. Sirge joon on lühim distants 2 punkti vahel. See on parim ja täpseim viis löömiseks. Peaaegu kõik Wing Tsuni tehnikad järgivad seda printsiipi.
4. Elastsus – Wing Tsuni põhirõhk on toore jõu asemel elastsusel. Toores jõud on nagu tugev tamm. Piisavalt kaua seda tamme lüües murrad sa ta maha. Elastus, teise nimetusega elastne jõud, on nagu vedru. Iga kord kui sa vedru lööd sa mitte ei lõhu teda vaid hoopis surud kokku ning kohe kui sinu jõud ära kaob hüppab vedru algsesse asendisse tagasi. Wing Tsuni võitleja käed töötavad nagu 2 vedru. Käed liiguvad järgmise printsiibi järgi: Löö kui sind rünnatakse, ära võta käsi vastase küljest ära vaatamata mida vastane teeb(kleepuvad käed) ja ründa kui vastane avab oma kaitse kasvõi hetkeks. Kui keegi ründab Wing Tsuni võitlejat, siis Wing Tsuni võitleja tõmbab tagasi, kogub energiat oma kätesse ja kui ründaja tõmbab tagasi, siis Wing Tsuni võitleja järgib teda ja ründab kohe kui tekib võimalus. Niimoodi võidab elastsus kõvadust.
5. Viimane Wing Tsuni printsiib on: üheaegne rünnak ja kaitse. Vastase löögi keskjoonelt kõrvale suunates ja koheselt järgneva liigutusega rünnates, kasutab Wing Tsuni võitleja üht ja sama tegevust nii rünnakuks kui ka kaitseks. Saladus sellise võitlusstiili taga põhineb käte tundlikusel. “Chi Sau” on harjutus kus 2 võitlejat ründavad ja kaitsevad oma terve harjutuse aja vältel vastase kätega kontakti. Chi Sau või eesti keels nimetusega kleepuvad käed arendab käte tundlikust vastase keha liigutuste suhtes, arendab paindlikust ja käte automaatset tööd, mis tuleb hiljem kasuks kas trennis või päris kakluses. Mõtlemine, vahetpole kui kaua see kestab, on tegutsemise suurim aeglusti. Kui inimene on harjunud võitlema nägemise järgi, siis ta kõigepealt otsib üles avavuse vastase kaitses, siis otsustab kuidas rünnata ja alles peale seda tegutseb. See on väga aeglane ja ohtlik protsess, eriti sellepärast, et meie nägemine võib olla petlik. Wing Tsun võitleja on, aga arendanud oma käed nii heaks, et ta tunnetab kui vastane on valet liigutust tegemas ja ründab selle tunnetuse pealt automaatselt.